Natside inimkatsed

Natside inimkatsed oli rida meditsiinilisi eksperimente holokausti ja teise maailmasõja ajal. Katseid tehti Natsi-Saksamaa suure hulga vangistatutega.

Seoses Adolf Hitleri võimuletulekuga 1933. aastal algas uus ajajärk ning ka Saksa meditsiini allakäik deemonlike inimkatsete ja tuhandete süütute inimeste mõrvamisega. See ajajärk muutis Kolmanda riigi arstid maailma silmis piinajateks ja mõrvariteks hoolimata Hippokratese vandest aidata ja ravida, "Primum non noncere" – esmalt mitte teha kahju.[1]

24. novembril 1933 andis Natsi-Saksamaa välja seaduse loomade kaitseks. See seadus väidab, et see, mida inimesed loomadega teevad, on julm, ning et loomade vastu tuleks üles näidata rohkem sümpaatiat ja arusaamist. Loomkatsete tulemustel ei nähtud enam erilist väärtust.[2]

"Arbeit macht frei" ("Töö teeb vabaks"). Sachsenhauseni koonduslaagri värav

Sel perioodil tehti mitmesuguseid eksperimente. Alustati n-ö rassihügieeni efektiivsemaks muutmisega, kuid katseid tehti ka steriliseerimise, kõrguse ja madala rõhu, külma, malaaria, erinevate gaaside, merevee, haiguste ja mürkidega.

Inimkatseid tehti vastavalt vajadusele ning võimalustele koonduslaagrites Auschwitzis, Buchenwaldis, Sachsenhausenis, Dachaus ja mujal.

Vastupidi sõjajärgsetele vabandustele, arste ei sunnitud selliseid eksperimente läbi viima. Paljudel juhtudel olid arstid vabatahtlikult nõus ning soovisid sooritada veelgi ambitsioonikamaid katseid.[3]

Natsi-Saksamaa julgustas teisi riike ka tegelema teadusega, toetades uuringuid ökoloogias, vähi ja geneetika uurimisel ning rassi- ja sotsiobioloogias. Kolmanda riigi valitsus rahastas lisaks veel uuringuid röntgenikiirte ja raskmetallidega. Väga palju toetati rahvatervist. Natsid olid ühed esimeste seas, kes keelasid avalikes kohtades suitsetamise.[3]

Põhilisi inimõigusi on ajalooliselt rikutud maailma paljude, nii tsiviliseeritud kui ka tsiviliseerimata, kultuuride poolt. Saksamaa oli üks tsiviliseeritud, kaasaegne ühiskond, mis suundus Euroopa juutide massigenotsiidi suunas, hävitades 6 miljonit inimest oma koonduslaagrites ning haarates kaasa ka 5 miljonit mittejuuti.[1]

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :6 on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :4 on ilma tekstita.
  3. 3,0 3,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search